/zurii
est
Žürii
Põhivõistlusprogrammi žürii

Andrea Pallaoro

Itaalias Trentos sündinud Andrea Pallaoro on lõpetanud magistrantuuri filmilavastamise alal California Kaunite Kunstide Ülikoolis ning sama valdkonna bakalaureuseõppe Hampshire’i kolledžis. Tema debüütfilm „Wunderkammer” – lühifilm, mis linastus 2009. a Sundance’i filmifestivalil – valiti enam kui viiekümne filmifestivali ametlikku võistlusprogrammi ning võitis mitmeid auhindu. Tema esimene täispikk mängufilm „Medeas” (2013) esilinastus 70. Veneetsia filmifestivalil (Orizzonti) ja võitis samuti mitmeid rahvusvahelisi auhindu. „Hannah” (PÖFF 2017), tema teine mängufilm, esilinastus 74. Veneetsia filmifestivalil ja jätkas auhindade noppimist mitmete rahvusvaheliste tunnustustega, mille hulka kuulus ka Volpi Cup Charlotte Ramplingile nimikangelase rolli tõlgendamise eest. Ta osales 75. Veneetsia filmifestivali žüriis.

Martynas Bialobžeskis

Martynas Bialobžeskis õppis komponeerimist professor Julius Juzeliunase käe all Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias aastatel 1994–1999. Ta lõpetas 2017. aastal magistriõpingud elektroonilise muusika komponeerimise ja esitamise erialal Kaunase Tehnikaülikoolis. Leedu Heliloojate Liidu noorte­osakonna juhina alates aastast 2000 on ta andnud olulise panuse noorte leedu heliloojate ja nende loomingu tutvustamisele, aidates muuhulgas kaasa mitmete iga-aastaste festivalide korraldamisel. Tema teoseid on esitatud kaasaegse muusika festivalidel Leedus ning mitmetel festivalidel ja kontsertidel Lätis, Eestis, Saksamaal, Poolas ja USA-s. Viimase 20 aasta jooksul on ta kirjutanud muusika enam kui 50 teatrilavastusele Leedus, Soomes, Poolas, Horvaatias, Sloveenias ja Kreekas. Viimase viie aasta jooksul on ta innukalt pühendunud filmimuusika kirjutamisele (8 filmi), 2017. a pälvis ta Parima Filmimuusika auhinna Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil muusika eest Sulev Keeduse filmile „Mehetapja / Süütu / Vari”.

Guðrún Ragnarsdóttir

Guðrún Ragnarsdóttir on Islandi filmitegija, kes elab ja töötab Reykjavikis. Ta lõpetas Islandi Kunsti- ja Käsitööakadeemia graafilise disainerina ning avas oma reklaamibüroo Krass kohe pärast kooli lõpetamist. Mõni aasta hiljem kolis ta Los Angelesse filmitegemist õppima ning lõpetas 1995. aas­tal California Kunstiinstituudi magistrikraadiga filmirežii ja stsenaristika erialal Fulbrighti stipendiumi laureaadina. Pärast seitset Los Angeleses elatud aastat kolis Guðrún tagasi koju, et asuda tööle toi­metaja ja animatsioonidisainerina Islandi riigitelevisioonis ning samal ajal ka õpetada filmikunsti. Tema debüütfilm „Suve lapsed” esilinastus 2017. a PÖFFil debüütfilmide võistlusprogrammis.

Timo Salminen

Timo Salminen on soome operaator, kes on ennekõike tuntud oma loomingu järgi Aki Kaurismäki filmides. Tema filmograafiasse kuulub üle neljakümne filmi, sealhulgas Kaurismäki „Teispool lootust”, „Le Havre” ja „Mees ilma minevikuta”, ning Olivier Babinet’ „Swagger” ja „Robert Mitchum is Dead”. Ta on võitnud oma töö eest mitmeid auhindu nii kodu- kui ka välismaal (kümmekond Soome Jussi-­auhinda, Cameraimage auhinnad jpm).

Gilles De Schryver

Gilles De Schryver alustas karjääri näitleja ja näitekirjanikuna, seejärel sai temast Flaami riigi toetusel tegutseva teatritrupi „het KIP” kunstiline juht ning ta osales mitmes auhindu võitnud teatrilavastuses Euroopas ja väljaspool seda nii hollandi, inglise kui ka prantsuse keeles. Vabakutselise teatrinäitlejana mängis ta ka teiste Belgia ja Hollandi teatrite lavastuses üle 15 aasta, vabakutselise filminäitlejana on tema kontol üle 550 võttepäeva ning ta on rahvusvahelisele publikule tuntud tänu osatäitmistele sellistes kriitikute poolt tunnustatud mängufilmides ja telesarjades nagu „Hasta La Vista” ja „Code 37”. Filmiprodutsendina juhib ta oma produktsioonifirmat De Wereldvrede, mida rahvusvaheline üldsus teab ennekõike tänu Gilles Coulier’ debüütmängufilmile „Cargo” (PÖFF 2017) ning kõrgelt tunnustatud flaami hittsarjale „The Natives” (8 x 45’), mis nomineeriti mitmetele auhindadele maailma filmifestivalidel ning ka võitis neid.
Debüütfilmide võistlusprogrammi žürii

Mike van Diem

Mike van Diem on hollandi päritolu Oscari-võitjast režissöör ja stsenarist. Ta lõpetas Amsterdami filmikooli 1989. a ja võitis tudengi-Oscari oma 45-minutilise thrilleriga „Alaska”. Tema esimene täispikk mängufilm „Character” võitis 1998. a parima võõrkeelse filmi Oscari. Pärast 17 aastat kestnud pausi filmitegemises naasis Mike ekraanile 2015. a, võites mitmeid auhindu oma musta romantilise komöödiaga „The Surprise”, millele järgnes 2017. aastal draamakomöödia „Tulbid, armastus, au ja jalgratas”. See kibemagus lugu Lõuna-Itaalia kõrvetavas kuumuses tulpe kasvatada üritavast hollandi talumehest võitis eestlaste südamed ja meeled ning valiti 2017. a PÖFFi publiku lemmikfilmiks. Nagu selgus, ei olnud Tallinn erand – film kogub tänaseni poolehoidu mitmel pool maailmas.

Karin Rask

Eesti teatri, televisiooni ning filminäitleja. On mänginud peaosi erinavates teleseriaalides ("Nukumaja", "Nurjatud tüdrukud"), enim tuntud rolli eest Rita sarjas "Varjudemaa". Teinud kaasa paljudes erinevates Eesti teatrites ning on ka rõivadisainer omaloodud rõivabrändis "Kalamaja Printsess" Aastal 2018 oli nomineeritud "Aasta naise" tiitlile.

Olulisemad tööd seriaalinäitlejana-
2017 "Nukumaja", rez Ergo Kuld; roll Eva
2015 "Varjudemaa" rez Ergo Kuld;roll Rita
2014 "Keskea rõõmud", rez Ergo Kuld;roll Marili
2012 "Nurjatud tüdrukud",rez A.Kõpper, A.Tamm; roll Kiku

Olulisemad filmirollid-
2016 "Klassikokkutulek", rez. Rene Vilbre; roll Simone
2015 "Supilinna Salaselts", rez Margus Paju; roll Sadu ema
2015 "Tiibadeta piloot", rez Leeni Linna; roll Karin
Olulisemad teatritööd-
2017 "Vürst ja tantsijanna" autor Loone Ots, lav A. Velt, roll Ella Ilbak
2015 "Palju õnne argipäevaks!", autor Jaan Tätte, lav T. Tohver, roll Anett
2015 "Väävelmagnooliad" autor Martin Algus, lav T.Tohver, roll Marta

Igor Savychenko

Igor Savchenko lõpetas Tarass Ševtšenko nimelise Kiievi Rahvusliku Ülikooli matemaatikamagistrina. Aastal 2003 suundus ta audiovisuaalse kunsti maailma ja temast sai rahvusvaheliselt tunnustatud filmiprodutsent. Ta ilmutas juba varakult selles vallas suurt andekust ning nüüdseks on tal filmitööstuses kogemusi üle 14 aasta: ta on olnud 10 mängu- ja 40 lühifilmi produtsendiks, lisaks tootnud arvukalt dokumentaal- ja telefilme, minisarju ja animatsioone. Igori produtsendikäe all valminud filmid on linastunud festivalidel enam kui 550 korral ning võitnud kokku 80 tunnustust, neist 13 linastust ja kolm auhinda A-klassi festivalidel; mõned tema filmid on saanud kohalikul tasandil kassahittideks. Igor lõpetas New Yorgi filmiakadeemia 2009. aastal. Alates 2017. aastast kuulub ta võrgustikku ACE Producers.

Blerta ZeqirI

Blerta Zeqiri on võitnud Sundance’i festivalil auhinna lühifilmiga „The Return”. Tema esimene täispikk mängufilm „Abielu” esilinastus eelmisel aastal PÖFFil, võites FIPRESCI auhinna ja žürii eriauhinna parima näitleja-ansambli eest. See on esimene Kosovo mängufilm, mis puudutab LGBTI teemat, ning Kosovo on selle esitanud kandideerima parima võõrkeelse filmi kategoorias 2019. aasta Oscarile.

João Pedro Rodrigues

Rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegija ja kunstnik, kes elab Lissabonis. Ta õppis Lissaboni Ülikoolis bioloogiat, kuid otsustas siis hakata õppima filmikunsti ning lõpetas Lissaboni Teatri- ja Filmikunsti Ülikooli (ESTC) aastal 1992. Lisaks paljudele lühifilmidele on ta kirjutanud ja lavastanud viis mängufilmi, millest esimene, „O Fantasma” (esilinastus Veneetsia filmifestivali ametlikus võistlusprogrammis) tekitas 2000. aastal Itaalias rahvusliku skandaali, kui Vatikani ametlikus ajalehes nõuti filmifestivali juhi tagasiastumist selle filmi programmi valimise pärast, ja viimane, „Ornitoloog” (PÖFF 2016) võitis parima režissööri Hõbedase Leopardi auhinna Locarno filmifestivalil 2016. Ta on osalenud ka kaasrežissöörina mitme lühifilmi ning mängufilmide „The Last Time I Saw Macao” (PÖFF 2012) ja „lec Long” (2014) valmimisel koos oma pikaajalise kaaslase ja kunstilise koostööpartneri João Rui Guerra da Mataga. Tema filmid on esilinastunud ja auhindu võitnud Cannes’is, Veneetsias, Locarnos, Torontos ja Berliinis ning kuuluvad mitme filmiarhiivi ja muuseumi püsikogusse.
Baltimaade filmide võistlusprogrammi žürii

Steven Bernstein

Steven Bernstein (DGA, ASC) kirjutas ja lavastas auhindadega pärjatud mängufilmi „Decoding Annie Parker”, mis tõi Samantha Mortonile parima naisnäitleja auhinna Seattle’i rahvusvahelisel filmifestivalil ja Bernsteinile Alfred P. Sloani fondi parima mängufilmi auhinna Hamptonsi rahvusvahelisel filmifestivalil. Aastal 2013 kandideeris ta ASC auhinnale silmapaistva saavutuse eest kinematograafias oma tööga telesarjas „Magic City”. Bernstein alustas karjääri filmimaailmas operaatorina Suurbritannias ning jätkas tööd mitmete suurte stuudiote ja sõltumatute filmitegijate juures, lüües kaasa tunnustatud filmide „Nagu šokolaadi keeduvesi” ja Oscari võitnud „Koletis” valmimisel. Ta on kirjutanud ka bestselleriks saanud raamatu „Film Production”, mis räägib filmitegemisest, ja pidanud loenguid filminduse eri aspektidest. Tema kirjutatud ja lavastatud film „Ja enam surm ei valitse siis”, mis räägib Dylan Thomasest, linastus 2017. aasta PÖFFi võistlusprogrammis.

Pelin Esmer

Pelin Esmer sündis Istanbulis ning suundus pärast sotsioloogiaõpinguid edasi filmimaailma. Töötades režissööri assistendina mitmete türgi ja ka välismaa filmide juures, alustas ta sõltumatute filmide lavastamist. Pärast esimest dokumentaalfilmi „The Collector” asutas ta oma filmikompanii Sinefilm ning oli ise nii režissööriks kui ka produtsendiks filmide „The Play”, „10 to 11”, „Watchtower” ja „Midagi kasulikku” (PÖFF 2017) juures, mis enamjaolt valmisid Euroopa kaasproduktsioonidena. Tema filme on valitud mitme filmifestivali ametlikku programmi (sh San Sebastian, Toronto, Rotterdam, Tribeca, Tallinn ja Göteborg) ning need on võitnud seal auhindu.

Sergei Šolohhov

Sergei Šolohhov, kunstiajaloo doktor, on filmiakadeemia Nica liige ning „Viienda ratta”, 1987–1991 Leningradi televisioonis jooksnud perestroikateemalise telesaatesarja autor, Harvardi Ülikooli stipendiaat (1991–1992) ja enam kui 300 telesaate looja ja saatejuht. Ta on avaldanud nädalakirjades ja -lehtedes üle 300 kinoteemalise artikli ning kirjutanud ja lavastanud 15 dokumentaalfilmi filmi- ja teatrinäitlejatest ning -lavastajatest, sh „Lõvisüda Aleksei German”, „Valeri Gergijev. Kolm aastat maestroga”, „Aleksei Balabanov. Õnne otsides”, „Oleg Tabakov. Oblomov Štoli teel”, „St Peterburg. Elu kaunistused” jt.
Netpac (Aasia filmikunsti edendamise võrgustik) žürii

Wong Tuck Cheong

Wong Tuck Cheong on NETPACi (Aasia filmikunsti edendamise võrgustik) ausekretär. Ta on Kuala Lumpuris asuva Malaisia filmiklubi (Kelab Seni Filem Malaysia) president ja Rahvusvahelise Filmiühingute Liidu tegevkomitee (IFFS) liige. Ta kuulub ka FINASe, Malaisia Riikliku Filmiarenduskorporatsiooni direktorite nõukogusse.

Olga Khlasheva

Olga Khlasheva lõpetas 2001. a Kasahstani Riikliku Rahvusvaheliste Suhete ja Võõrkeelte Ülikooli filoloogia ja kirjanduse alal ning 2018. a T. Žurgenovi nimelise Kasahstani Riikliku Kunstiakadeemia filmiuuringute ja filmikriitika magistrina. Alates 1997. aastast on ta tegutsenud filmitööstuses: stuudios Kazakhfilm rahvusvahelise suhete juhataja ja kasahhi filmide promootorina, Euraasia rahvusvahelise filmifestivali juures alates selle loomisest 1998. a, ning ka filmiprodutsendina, tehes kaasa Adilkhan Yerzhanovi täispikkade mängufilmide rahvusvahelisel promomisel (nt Yerzhanovi viimane film „The Gentle Indifference of the World”, mis esilinastus Cannes’is 2018. a Un Certain Regard sektsioonis). Olga on APSA akadeemia liige ning võitnud parima produtsendi nominatsiooni Adilkhan Yerzhanovi filmi „Omanikud” (PÖFF 2014) eest.

Maarja Hindoalla

Maarja Hindoalla on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal ning magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduses. Akadeemilises töös on tema uurimissuunaks filmikriitika ja -ajakirjandus. Alates 2016. aastast on Maarja Rahvusarhiivi filmiarhiivi kuraator ning juhib iganädalast raadiosaadet „Kinovärgiga mandariin”. Varasemalt on ta peamiselt tegutsenud kriitikuna ja festivalide programmikoostajana, kuid on kokku puutunud ka kinokunsti köögipoolega. Maarja on FIPRESCI liikme Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse liige.
FIPRESCI (Rahvusvaheline Filmikriitikute Ühing) žürii

Alexandra Pütter

Alexandra on õppinud inglise keelt, ajalugu ja psühholoogiat Grazis ja Berliinis (magistrikraad) ning filmiproduktsiooni Inglismaal (HND). Ta on töötanud televisioonis ja teatris ning ka kinooperaatorina. Teinud inglise keelest nii suulist kui ka kirjalikku tõlget, spetsialiseerudes subtiitritele. Ta on avaldanud filmiarvustusi Austrias, Saksamaa, Montenegros ja Šveitsis.

Suncica Unevska

Suncica Unevska on ajakirjanik ja filmikriitik, kes teeb päevalehtedele ja ajakirjadele kaastööd filmi-, aga ka sotsiaalsetel ja kultuuriteemadel. Viimased 20 aastat on ta tegutsenud püsikorrespondendina filmifestivalidel üle maailma. Ta on Makedoonia filmikriitikute ühingu esindaja rahvusvahelises ühingus FIPRESCI ning osalenud eri žüriide koosseisus paljudel festivalidel. Viimase nelja aasta jooksul on ta olnud Makedoonia-poolne programmikoostaja Motovuni festivalil Horvaatias. Ta on filmikriitika raamatu „Seitsmes pitser” autor ning Makedoonia esimese, iga kuu ilmuva filmiajakirja FILM+ asutaja ja toimetaja.

Annika Koppel

Annika Koppel on lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna 1988. aastal ja töötanud ajakirjanikuna Päeva­lehes, Postimehes, ajakirjas Anna/Annabella jm. Ta on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige alates selle asutamisest 1993. aastal. Aastatel 2005–2010 juhtis ta projekti „Eesti film 100”. Ta on kirjutanud stsenaariume dokumentaalfilmidele, samuti olnud toimetaja filmidele „Kuidas tuli „Kevade”” (2006) ja „Nipernaadit otsides” (2007). Raamatu „Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid” eest sai ta aasta filmiajakirjaniku tiitli. Ta on kirjutanud ka raamatu „Karu südamega mees. Arvo Iho elu ja looming”. Annika Koppel on olnud FIPRESCI žüriide liige Mannheimis 2003, Cottbusis 2005, Reykjavikis 2007, GoEast festivalil Wiesbadenis 2008 ja FIPRESCI peaassamblee Eesti delegaat Tunises 2008.
Võistlusprogrammi „Põhjusega mässajad” žürii

Joonas Kiik

Joonas Kiik on filmihuviline, kes kirjutab filmidest internetis aadressil filmijutt.blogspot.com ja trükiajakirjanduses. On olnud Kinoleht La Strada toimetaja.

Tõnu Karjatse

Tõnu Karjatse on aastatepikkuse staažiga kultuuriajakirjanik, kelle kireks on kinokunst. Aastaid on Karjatse toimetanud oma filmirubriiki Klassikaraadio kultuurisaates Delta ja teinud kaastööd kõigile peamistele ajakirjandusväljaannetele, tema kirjutisi on tõlgitud ka Eesti Filmiinstituudi esindusajakirja Estonian Film. Karjatse on võtnud osa ka PÖFFi NETPAC žürii tööst 2009. aastal ja olnud PÖFFi eesti filmide valikukomisjonis 2006. aastal. 2014 valiti Tõnu Karjatse Eesti Filmiajakirjanike Ühingu poolt aasta filmiajakirjanikuks. Eesti Filmiajakirjanike Ühingusse kuulub Karjatse 2005. aastast.

Andrei Liimets

Andrei Liimets on kodanikuaktivist, sõnumiseadja ja vabakutseline kultuurikriitik. Ta juhib Raadio 2 filmisaadet „Kinovärgiga mandariin”, jagab iganädalaselt punkte Eesti Ekspressi kinokülgedel ning kirjutab filmist, muusikast, teatrist, kultuurist ja ühiskonnast laiemalt mitmetele väljaannetele. Ta on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees ning valitud Eesti aasta filmiajakirjanikuks 2017. Osalenud varasemalt PÖFFi FIPRESCI žüriis 2016. aastal.
Oikumeeniline žürii

Rainer Sarnet

Režissöör ja teatrilavastaja (filmid „Idioot”, „November”)

Regina Hansen

Avalike suhete spetsialist, EELK Konsistooriumi avalikud suhted

Madis Kolk

Ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja

Marge-Marie Paas

Pressiesindaja, Rooma-Katoliku Kirik (RKK) Eestis

Erki Tamm

President pastor, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (EEKBKL)