Pimedate Ööde filmifestivali tänavuse kolmanda elutööauhinna laureaat on Mark Soosaar.

72-aastane Soosaar saab elutööauhinna mitte ainult oma filmiloomingu eest, mis on ligemale poole sajandi jooksul kujundanud eesti dokumentalistikat, vaid ka mitmekülgse kultuurilise tegevuse eest. Ta on üks Pärnu uue kunsti muuseumi rajajaid ja korraldab Pärnus Eesti vanimat rahvusvahelist filmifestivali, mis järgmisel aastal tähistab juba 33. sünnipäeva. Aastatel 1979–1982 ETV ekraanil püsinud telesarja „Suure Tumma elulugu” autorina on ta kaasa aidanud ka filmiajaloo tutvustamisele.

„Mark Soosaar on omaette nähtus Eesti kultuuripildis – mees nagu orkester, kes on mõjutanud meie kultuurielu rohkem, kui me arvatagi oskame,” ütles PÖFFi juht Tiina Lokk.

1974. aastal filmiga „Kihnu naine” siinse dokumentalistika tippu kerkinud Soosaar juurutas oma töödes subjektiivsust, millesarnast polnud tõsielufilmi puhul varem nähtud. See avaldus tegelikkuse kujutamises läbi jõulise autoriprisma, suisa lavastuslikus seatuses, ilma et tõde selle all kannatanuks. Soosaar oli ka esimesi, kes rakendas teadlikult värvidramaturgiat.

Tema sugestiivsete poetiseeritud filmide teemadering ulatub värvikate veidrike portreedest kuni väikeste kultuuride ellujäämiseni. Kokku on ta režissöörina teinud ligemale 50 dokumentaalfilmi ja mängufilmi „Jõulud Vigalas”. „Kihnu mees” võitis 1987. aastal Leipzigi filmifestivalil Hõbetuvi. „Isa, poeg ja püha Toorum” sai 1997. aastal Pariisi etnograafiafilmide festivalil Nanooki-nimelise auhinna. Soosaare tuntumate tööde hulka kuuluvad veel „Maised ihad” (1977), „Pühapäevamaalijad” (1979), „Härra Vene maailm” (1981), „Aeg” (1983), „Mängutoos Manilaiul” (1984), „Lasnamäe” (1985), „Miss Saaremaa” (1988), „Emavene” (1993), „Tulla, et minna” (1999), „Liblikate kodu” (2005). Tema retrospektiive on linastatud Pariisis, New Yorgis ja Berkeleys.

PÖFFi elutööauhinna sai Soosaar kätte laupäeva õhtul Alexela kontserdimajas, kus leidis aset festivali lõputseremoonia. Ta on üheks peategelaseks ka PÖFFil näidatud dokumentaalfilmis "Ajasillad", mis portreteerib Balti uue laine dokumentalistika rajajaid.

Norra näitlejanna Liv Ullmann ja Läti dokumentalist Ivars Seleckis said elutööauhinna kätte juba varem.