Gruusias sündinud ja üles kasvanud armeenia päritolu Sergei Paradžanovi esimene meistriteos „Unustatud esivanemate varjud” valmis Ukraina Dovženko-nimelises filmistuudios ja teenis režissöörile jalamaid üleilmse kuulsuse, pälvides auhindu pea kõigilt olulisematelt filmifestivalidelt.
Unenäolisest müstikast, paganlikust sümbolismist ja religioossest ikonograafiast küllastunud, elu ja surma piire trotsiva traagilise elu- ja armuloo esitamiseks kasutab Paradžanov peadpööritavat kaameratööd, ekspressiivset värvidramaturgiat ja intensiivset helikujundust, rikkudes söakalt nii filmikunsti tavapäraseid jutustamiskoode kui ka sotsialistliku realismi kaanoneid.
„Suurel kodumaal” sattus Paradžanov oma isepäise väljenduslaadi, teravalt nõukogudekriitilise meelsuse ja vastuolulise elustiili tõttu poliitilise põlu alla, arreteeriti ja saadeti sunnitööle, vaatamata ulatuslikule rahvusvahelisele protestikampaaniale, milles võtsid tema kaitseks sõna Andrei Tarkovski, Jean-Luc Godard, Federico Fellini jpt nimekad filmitegijad, kunstnikud ja kirjanikud.
Film linastub 2K DCP koopiana ja digiteeriti 4K resolutsioonis 35 mm originaalnegatiivilt, mida säilitab Oleksandr Dovženko Keskus Kiievis. Film restaureeriti Ukraina Riikliku Filmiagentuuri tellimusel 2015. aastal tähistamaks selle esilinastuse 50. aastapäeva.
Sergei Paradžanov (1924–1990) lõpetas 1952 Moskva kinokooli VGIKi režissööri eriala. 1964 lavastas ta Mõhhailo Kotsju¬bõnski teoste ainetel filmi „Unustatud esivanemate varjud”, mis sai mitu auhinda rahvusvahelistel festivalidel ning tegi Paradžanovi rahvusvaheliselt tuntuks.
- Ukrainskaya rapsodiya (1961)
- Tini zabutykh predkiv (1964)
- Sayat Nova (1969)
- Ambavi Suramis tsikhitsa (1985, Ashug-Karibi (1988)
- Khostovanank (1990 )
Gruusias sündinud ja üles kasvanud armeenia päritolu Sergei Paradžanovi esimene meistriteos „Unustatud esivanemate varjud” valmis Ukraina Dovženko-nimelises filmistuudios ja teenis režissöörile jalamaid üleilmse kuulsuse, pälvides auhindu pea kõigilt olulisematelt filmifestivalidelt.
Unenäolisest müstikast, paganlikust sümbolismist ja religioossest ikonograafiast küllastunud, elu ja surma piire trotsiva traagilise elu- ja armuloo esitamiseks kasutab Paradžanov peadpööritavat kaameratööd, ekspressiivset värvidramaturgiat ja intensiivset helikujundust, rikkudes söakalt nii filmikunsti tavapäraseid jutustamiskoode kui ka sotsialistliku realismi kaanoneid.
„Suurel kodumaal” sattus Paradžanov oma isepäise väljenduslaadi, teravalt nõukogudekriitilise meelsuse ja vastuolulise elustiili tõttu poliitilise põlu alla, arreteeriti ja saadeti sunnitööle, vaatamata ulatuslikule rahvusvahelisele protestikampaaniale, milles võtsid tema kaitseks sõna Andrei Tarkovski, Jean-Luc Godard, Federico Fellini jpt nimekad filmitegijad, kunstnikud ja kirjanikud.
Film linastub 2K DCP koopiana ja digiteeriti 4K resolutsioonis 35 mm originaalnegatiivilt, mida säilitab Oleksandr Dovženko Keskus Kiievis. Film restaureeriti Ukraina Riikliku Filmiagentuuri tellimusel 2015. aastal tähistamaks selle esilinastuse 50. aastapäeva.
Sergei Paradžanov (1924–1990) lõpetas 1952 Moskva kinokooli VGIKi režissööri eriala. 1964 lavastas ta Mõhhailo Kotsju¬bõnski teoste ainetel filmi „Unustatud esivanemate varjud”, mis sai mitu auhinda rahvusvahelistel festivalidel ning tegi Paradžanovi rahvusvaheliselt tuntuks.
- Ukrainskaya rapsodiya (1961)
- Tini zabutykh predkiv (1964)
- Sayat Nova (1969)
- Ambavi Suramis tsikhitsa (1985, Ashug-Karibi (1988)
- Khostovanank (1990 )
