/filmid
est
Filmid
Jaga:
Filmide hindamiseks ning personaalsete filmisoovituste saamiseks logi sisse!
Märksõnad: Armastus, Sõda, Ajalugu, Perekond
Programm
Sünopsis

Algajatel jääb stsenaariumi kirjutamisel puudu usutavusest. Aastatega tekib teine probleem – mälestusi ja elukogemust on sedavõrd palju, et kõik ei mahu ära. Markku Pölönen on ühes intervjuus kirjeldanud lapsepõlves nähtud pilti: külapeol tantsib mees, kelle valge särgi seljale ilmuvad ootamatult vereplekid – granaadikillud on hakanud naha all liikuma. Vaid üks näide paljudest mälestustest, mis mingil moel on kirjutatud „Oma maa” stsenaariumisse.

Sõda on lõppenud. Anni läheb rindemeeste hospidali ja kohtub seal Veikkoga, kes on tema hukkunud venna sõjakamraad. Tekib armastus, mis ei meeldi aga naise vanematele, sest noorte sotsiaalne taust on erinev. Vanematega tülli minemise hinnaga valivad armunud siiski oma tee. Rahu saabudes said paljud põgenikud ja sõjainvaliidid riigi abiga maalapid, kuhu rajada talud. Ka Veikko on saanud maa, täis võsa ja metsa, mis tuleb alles muuta põldudeks. See paneb noorte armastuse proovile. Film on austusavaldus naistele, kes pidid pärast sõda tihti ohjad oma kätte võtma, et sõjast räsitud meestega kodu ja perekond luua.

Film ei saa olla ainult kogetud mälestustega pikitud väljamõeldis. Markku Pölönen pole teinud mängufilme kümme aastat ning selles pausis on olnud sügavalt isiklikke põhjusi. On ilmne, et sellel perioodil saadud emotsioonid peegelduvad ka tema uues filmis.

Mihkel Möölman

Režissöör
Markku Pölönen

(snd 1957) on üks Soome armastatumaid režissööre. Oma pika karjääri jooksul on ta lavastanud lühi-, reklaam- ja mängufilme. Pölönen on vaieldamatult üks parimaid lavastajaid, kes tajub täpselt soomlaste meelsust, nii melanhooliat kui ka rõõmu. Mitmed tema filmid, nagu „Badding“ ja „Koeraküünelõikaja“ on linastunud ka PÖFFil. Viimati nägi PÖFFi publik Soome fookuse raames tema filmi „Onnen maa“ (1993) 2017. aastal. 

Filmograafia
  • Onnen maa (Land of Happines, 1993)
  • Kivenpyörittäjän kylä (The Last Wedding, 1995)
  • Kuningasjätkä (A Summer by the River, 1998)
  • Viimenein kesäpäiva (1999)
  • Badding (PÖFF 2000)
  • Emmauksen tiellä (On the Road to Emmaus, 2001)
  • Koirankynnen leikkaaja (Dog Nail Clipper, 2003)
  • Lieksa! (The Matriarch, 2007)
  • Ralliraita (Rally On!, 2009)
  • Oma maa (Land of Hope, 2018)
E, 26.11.2018
18:15
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 10
110806
Subtiitrid: 
EST, ENG
Seansikood: 110806
Filmi külalised
Osatäitja Konsta Laakso
N, 29.11.2018
20:45
Tallinn, 
Apollo Kino Solaris
Saal 3
141106
Subtiitrid: 
EST, ENG
Seansikood: 141106
L, 01.12.2018
16:00
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 5
160506
Subtiitrid: 
EST, ENG
Seansikood: 160506
Külalistega seansid võivad lõppeda hiljem.
Filmi info
Riik: Soome
Aasta: 2018
Kestus: 108 minutit
Keel: soome
Režissöör: Markku Pölönen
Produtsendid: Jukka Helle, Markus Selin, Risto Salomaa, Jukka Vidgren
Stsenaristid: Markku Pölönen, Antti Heikkinen
Operaator: Konsta Sohlberg
Montaaž: Kimmo Taavila
Helilooja: Pessi Levanto
Osatäitjad: Oona Airola, Konsta Laakso, Antti Virmavirta, Marjaana Maijala, Mika Nuojua, Hannu-Pekka Björkman
Tootja: Solar Films Oy
Sünopsis

Algajatel jääb stsenaariumi kirjutamisel puudu usutavusest. Aastatega tekib teine probleem – mälestusi ja elukogemust on sedavõrd palju, et kõik ei mahu ära. Markku Pölönen on ühes intervjuus kirjeldanud lapsepõlves nähtud pilti: külapeol tantsib mees, kelle valge särgi seljale ilmuvad ootamatult vereplekid – granaadikillud on hakanud naha all liikuma. Vaid üks näide paljudest mälestustest, mis mingil moel on kirjutatud „Oma maa” stsenaariumisse.

Sõda on lõppenud. Anni läheb rindemeeste hospidali ja kohtub seal Veikkoga, kes on tema hukkunud venna sõjakamraad. Tekib armastus, mis ei meeldi aga naise vanematele, sest noorte sotsiaalne taust on erinev. Vanematega tülli minemise hinnaga valivad armunud siiski oma tee. Rahu saabudes said paljud põgenikud ja sõjainvaliidid riigi abiga maalapid, kuhu rajada talud. Ka Veikko on saanud maa, täis võsa ja metsa, mis tuleb alles muuta põldudeks. See paneb noorte armastuse proovile. Film on austusavaldus naistele, kes pidid pärast sõda tihti ohjad oma kätte võtma, et sõjast räsitud meestega kodu ja perekond luua.

Film ei saa olla ainult kogetud mälestustega pikitud väljamõeldis. Markku Pölönen pole teinud mängufilme kümme aastat ning selles pausis on olnud sügavalt isiklikke põhjusi. On ilmne, et sellel perioodil saadud emotsioonid peegelduvad ka tema uues filmis.

Mihkel Möölman

Režissöör
Markku Pölönen

(snd 1957) on üks Soome armastatumaid režissööre. Oma pika karjääri jooksul on ta lavastanud lühi-, reklaam- ja mängufilme. Pölönen on vaieldamatult üks parimaid lavastajaid, kes tajub täpselt soomlaste meelsust, nii melanhooliat kui ka rõõmu. Mitmed tema filmid, nagu „Badding“ ja „Koeraküünelõikaja“ on linastunud ka PÖFFil. Viimati nägi PÖFFi publik Soome fookuse raames tema filmi „Onnen maa“ (1993) 2017. aastal. 

Filmograafia
  • Onnen maa (Land of Happines, 1993)
  • Kivenpyörittäjän kylä (The Last Wedding, 1995)
  • Kuningasjätkä (A Summer by the River, 1998)
  • Viimenein kesäpäiva (1999)
  • Badding (PÖFF 2000)
  • Emmauksen tiellä (On the Road to Emmaus, 2001)
  • Koirankynnen leikkaaja (Dog Nail Clipper, 2003)
  • Lieksa! (The Matriarch, 2007)
  • Ralliraita (Rally On!, 2009)
  • Oma maa (Land of Hope, 2018)