/filmid
est
Filmid
Jaga:
Filmide hindamiseks ning personaalsete filmisoovituste saamiseks logi sisse!
Sünopsis

Teise maailmasõja lõpupäevil saabub kõrvalises maakohas paiknevasse vaimuhaiglasse natsiarmee erikomando käsuga sealsed patsiendid hävitada. Likvideerimisaktsiooni katkestab anonüümne vihje, et haiglas varjab end inglise salaagent. Gestapo ohvitser Windisch, kes saadetakse simulandist spiooni paljastama, hakkab uurimise edenedes üha sügavamalt kahtlema nii ravialuste kui ka omaenda psühhomaastike koordinaatides, normaalsuse ja hullumeelsuse piirjoontes.
Korduvalt kõigi aegade üheks parimaks Eesti filmiks hääletatud „Hullumeelsus” esitab hullumaja mikrokosmosena, milles kangastub reljeefselt mitte üksnes natsirežiimi, vaid igasuguse totalitaarse võimuaparaadi määndunud olemus. Just üleliia ilmekas totalitarismikriitika, milles nõukogude süsteem ennastki ära tundis, andis Moskva kinobürokraatidele põhjuse Kiisa meistriteost pea kaks aastakümmet laiema publiku eest varjul hoida.
Film on digiteeritud Eesti Filmi Instituudi eestvõttel 2012. aastal 35 mm duubelnegatiivilt, mida säilitab Rahvusarhiivi filmiarhiiv. 35 mm originaalnegatiivi säilitab Gosfilmofond.
Eva Näripea

Režissöör
Kaljo Kiisk

(1925–2007) on legendaarne eesti filminäitleja, režissöör ja poliitik, keda eesti rahvas teab ennekõike kellamees Liblena Oskar Lutsu romaanitriloogia järgi vändatud filmidest „Kevade”, „Suvi” ja „Sügis”. Hiljem mängis Kiisk end eesti televaatajate südameisse Johannes Saareperana ETV telesarjast „Õnne 13”. Aastatel 1953–2007 oli Kiisk tööl Tallinnfilmis, kus väntas korduvalt Eesti parimate filmide hulka hääletatud linateosed „Hullumeelsus” ja „Nipernaadi”.

Filmograafia
  • Selected Filmography:Keskpäevane praam (1967)
  • Hullumeelsus (1968)
  • Surma hinda küsi surnutelt (1977)
  • Nipernaadi (1983)
  • Saja aasta pärast mais (1986)
  • Suflöör (1993  )
R, 23.11.2018
19:00
Tallinn, 
Kino Artis
Saal 1
081406
Subtiitrid: 
ENG
Seansikood: 081406
Filmi külalised
Meeskond Anatoli Zabolotski, Meeskond  Halja Klaar,   Lauri Kärk
Külalistega seansid võivad lõppeda hiljem.
Filmi info
Riik: Eesti
Aasta: 1968
Kestus: 79 minutit
Keel: eesti
Režissöör: Kaljo Kiisk
Stsenarist: Viktors Lorencs
Operaator: Anatoli Zabolotski
Montaaž: Eugen Rozenthal
Helilooja: Lembit Veevo
Osatäitjad: Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeriy Nosik
Levitaja: Eesti Filmiarhiiv
Sünopsis

Teise maailmasõja lõpupäevil saabub kõrvalises maakohas paiknevasse vaimuhaiglasse natsiarmee erikomando käsuga sealsed patsiendid hävitada. Likvideerimisaktsiooni katkestab anonüümne vihje, et haiglas varjab end inglise salaagent. Gestapo ohvitser Windisch, kes saadetakse simulandist spiooni paljastama, hakkab uurimise edenedes üha sügavamalt kahtlema nii ravialuste kui ka omaenda psühhomaastike koordinaatides, normaalsuse ja hullumeelsuse piirjoontes.
Korduvalt kõigi aegade üheks parimaks Eesti filmiks hääletatud „Hullumeelsus” esitab hullumaja mikrokosmosena, milles kangastub reljeefselt mitte üksnes natsirežiimi, vaid igasuguse totalitaarse võimuaparaadi määndunud olemus. Just üleliia ilmekas totalitarismikriitika, milles nõukogude süsteem ennastki ära tundis, andis Moskva kinobürokraatidele põhjuse Kiisa meistriteost pea kaks aastakümmet laiema publiku eest varjul hoida.
Film on digiteeritud Eesti Filmi Instituudi eestvõttel 2012. aastal 35 mm duubelnegatiivilt, mida säilitab Rahvusarhiivi filmiarhiiv. 35 mm originaalnegatiivi säilitab Gosfilmofond.
Eva Näripea

Režissöör
Kaljo Kiisk

(1925–2007) on legendaarne eesti filminäitleja, režissöör ja poliitik, keda eesti rahvas teab ennekõike kellamees Liblena Oskar Lutsu romaanitriloogia järgi vändatud filmidest „Kevade”, „Suvi” ja „Sügis”. Hiljem mängis Kiisk end eesti televaatajate südameisse Johannes Saareperana ETV telesarjast „Õnne 13”. Aastatel 1953–2007 oli Kiisk tööl Tallinnfilmis, kus väntas korduvalt Eesti parimate filmide hulka hääletatud linateosed „Hullumeelsus” ja „Nipernaadi”.

Filmograafia
  • Selected Filmography:Keskpäevane praam (1967)
  • Hullumeelsus (1968)
  • Surma hinda küsi surnutelt (1977)
  • Nipernaadi (1983)
  • Saja aasta pärast mais (1986)
  • Suflöör (1993  )