/filmid
est
Filmid
Jaga:
Filmide hindamiseks ning personaalsete filmisoovituste saamiseks logi sisse!
Žanr: Peredraama
Programm
Sünopsis

Ühes Tokyo äärelinna nurgakeses elab kokkuhoidev perekond, kes peab varastama lähedalasuvatest poodidest toitu ja muud eluks vajalikku, et üldse elus püsida. Varaste jõugu juht Osamu kasvatab lapsi sihipäraselt sulideks. Temast noorem abikaasa, kirglik Nobuyo paneb pihta kõik, mida ta pesumajja toodud riiete taskutest leiab. Osamu ema Hatsue on mängusõltlane, kes lööb laiaks kogu oma pensioni. Tema tütar Aki töötab vastumeelselt seksnukuna. Ühel päeval toob Osamu koju hirmunud nelja-aastase tüdruku Yuri, kes on põgenenud teda kuritarvitanud vanemate eest. Vapper perepoeg Shota ei kujuta küll ette, kuidas veel üht näljast suud toita, kuid tervitab uut õde rõõmuga…

Hirokazu Kore-eda arvult kolmeteistkümnes, emotsionaalne ja melanhoolne film purustas kassarekordeid, kogudes kodumaal 2,65 miljonit vaatajat, kuid tekitas samas vastuolulisi reaktsioone, näidates oma sügavalt liigutava pilguheiduga vaesusele Jaapanit ebasoodsas valguses. Peaminister Shinzo Abe ei rõõmustanud seda provotseerivalt sotsiaalrealistlikku teost vaadates sugugi ning vaikis ka siis, kui režissöör tõi Cannes’ist viiendal katsel koju kuldse võidu (varem kandideerinud filmidega „Nagu isa, nõnda poeg”, „Meie väike õde”, „Keegi ei tea” ja „Vahemaa”). Jaapan on otsustanud esitada selle filmi parima võõrkeelse filmi kandidaadina tänavusele Oscarite jagamisele.

Edvinas Pukšta

Režissöör
Hirokazu Kore-Eda

(snd 1962) õppis Waseda Ülikoolis ja tegi telele dokfilme, millest kaks kandideerisid ka Jaapani Režissööride Ühingu lubavaima debüütfilmi auhinnale. Kore-eda suured eeskujud on Yasujiro Ozu, Theo Angelopoulos ja Hou Hsiao-hsien, kellest viimane julgustas Kore-edat lavastama tema debüütfilmi „Maborosi” 1995. aastal.

Filmograafia
  • Maborosi no hikari (Maborosi, 1995)
  • Wandafuru raifu (1998, After Life, PÖFF 1999)
  • Distance (2001)
  • Dare mo shiranai (2004, Nobody Knows, PÖFF 2005)
  • Hana yori mo naho (2006, Hana, PÖFF 2007)
  • Aruitemo aruitemo (Still Walking, PÖFF 2008)
  • Daijôbu de aruyô ni: Cocco owaranai tabi (doc, 2008)
  • Kûki ningyô (Air Doll, PÖFF 2009)
  • Kiseki (I Wish, PÖFF 2011)
  • Soshite chichi ni naru (Like Father, Like Son, PÖFF 2013)
  • Umimachi Diary (Our Little Sister, PÖFF 2015)
  • Umi yori mo mada fukaku (After the Storm, 2016)
  • Sandome no satsujin (The Third Murder, 2017)
  • Manbiki kazoku (Shoplifters, 2018)
L, 17.11.2018
16:30
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 8
020606
Subtiitrid: 
EST, ENG, RUS
Seansikood: 020606
P, 18.11.2018
16:00
Tartu, 
Elektriteater
031806
Subtiitrid: 
EST, ENG, RUS
Seansikood: 031806
P, 02.12.2018
15:15
Tallinn, 
Kino Sõprus
170906
Subtiitrid: 
EST, ENG, RUS
Seansikood: 170906
Filmi info
Riik: Jaapan
Aasta: 2018
Kestus: 121 minutit
Keel: jaapani
Režissöör: Hirokazu Kore-Eda
Produtsendid: Kaoru Matsuzaki, Akihiko Yose, Hijiri Taguchi
Stsenarist: Hirokazu Kore-eda
Operaator: Ryuto Kondo
Montaaž: Hirokazu Kore-eda
Helilooja: Haruomi Hosono
Osatäitjad: Lily Franky, Sakura Ando, Mayu Matsuoka, Kilin Kiki, Kairi Jyo
Tootja: Aoi Pro. Inc.
Levitaja: Must Käsi
Festivalid: Cannes (Palme d'Or), Toronto, San Sebastián
Sünopsis

Ühes Tokyo äärelinna nurgakeses elab kokkuhoidev perekond, kes peab varastama lähedalasuvatest poodidest toitu ja muud eluks vajalikku, et üldse elus püsida. Varaste jõugu juht Osamu kasvatab lapsi sihipäraselt sulideks. Temast noorem abikaasa, kirglik Nobuyo paneb pihta kõik, mida ta pesumajja toodud riiete taskutest leiab. Osamu ema Hatsue on mängusõltlane, kes lööb laiaks kogu oma pensioni. Tema tütar Aki töötab vastumeelselt seksnukuna. Ühel päeval toob Osamu koju hirmunud nelja-aastase tüdruku Yuri, kes on põgenenud teda kuritarvitanud vanemate eest. Vapper perepoeg Shota ei kujuta küll ette, kuidas veel üht näljast suud toita, kuid tervitab uut õde rõõmuga…

Hirokazu Kore-eda arvult kolmeteistkümnes, emotsionaalne ja melanhoolne film purustas kassarekordeid, kogudes kodumaal 2,65 miljonit vaatajat, kuid tekitas samas vastuolulisi reaktsioone, näidates oma sügavalt liigutava pilguheiduga vaesusele Jaapanit ebasoodsas valguses. Peaminister Shinzo Abe ei rõõmustanud seda provotseerivalt sotsiaalrealistlikku teost vaadates sugugi ning vaikis ka siis, kui režissöör tõi Cannes’ist viiendal katsel koju kuldse võidu (varem kandideerinud filmidega „Nagu isa, nõnda poeg”, „Meie väike õde”, „Keegi ei tea” ja „Vahemaa”). Jaapan on otsustanud esitada selle filmi parima võõrkeelse filmi kandidaadina tänavusele Oscarite jagamisele.

Edvinas Pukšta

Režissöör
Hirokazu Kore-Eda

(snd 1962) õppis Waseda Ülikoolis ja tegi telele dokfilme, millest kaks kandideerisid ka Jaapani Režissööride Ühingu lubavaima debüütfilmi auhinnale. Kore-eda suured eeskujud on Yasujiro Ozu, Theo Angelopoulos ja Hou Hsiao-hsien, kellest viimane julgustas Kore-edat lavastama tema debüütfilmi „Maborosi” 1995. aastal.

Filmograafia
  • Maborosi no hikari (Maborosi, 1995)
  • Wandafuru raifu (1998, After Life, PÖFF 1999)
  • Distance (2001)
  • Dare mo shiranai (2004, Nobody Knows, PÖFF 2005)
  • Hana yori mo naho (2006, Hana, PÖFF 2007)
  • Aruitemo aruitemo (Still Walking, PÖFF 2008)
  • Daijôbu de aruyô ni: Cocco owaranai tabi (doc, 2008)
  • Kûki ningyô (Air Doll, PÖFF 2009)
  • Kiseki (I Wish, PÖFF 2011)
  • Soshite chichi ni naru (Like Father, Like Son, PÖFF 2013)
  • Umimachi Diary (Our Little Sister, PÖFF 2015)
  • Umi yori mo mada fukaku (After the Storm, 2016)
  • Sandome no satsujin (The Third Murder, 2017)
  • Manbiki kazoku (Shoplifters, 2018)